J Õ H V I    -    V I R U M A A    S Ü D A
üldinfo | võim | vaim | teenindus | tulevik | kaardid | interact |
reede 6. jaanuar 2006




Tulevik


Visioon
Üldplaneering
Arengukava


1 JÕHVI LINNA OLUKORRA KIRJELDUS

1.1 Asend 
1.2 Looduskeskkond 
1.2.1 Haljasalad 
1.3 Asustus 
1.3.1 Jõhvi linna ajalooline ülevaade 
1.3.2 Jõhvi linnaehituslik ajalugu 
1.4 Rahvastiku põhinäitajad 
1.5 Sotsiaalne taust 
1.5.1 Tööturg 
1.5.2 Meditsiiniline teenindus 
1.5.3 Sotsiaalhoolekanne 
1.5.4 Kalmistud 
1.6 Kultuur 
1.6.1 Haridusasutused 
1.6.2 Raamatukogud 
1.6.3 Kultuuriasutused 
1.6.4 Teatrialane tegevus 
1.6.5 Klubiline tegevus 
1.6.6 Sportimisvõimalused 
1.6.7 Kirikud 
1.7 Kaitstavad alad ja objektid 
1.8 Ettevõtlus 
1.8.1 Kaubandus ja teenindus 
1.8.2 Tootmine 
1.9 Teed ja infrastruktuurid 
1.9.1 Teed 
1.9.2 Raudteed 
1.9.3 Ühistransport 
1.9.4 Telefoniside 
1.9.5 Elektrivõrk 
1.9.6 Veevarustus ja kanalisatsioon 
1.9.7 Gaasiga varustatus 
1.9.8 Soojamajandus 
1.9.9 Linnapuhastus ja jäätmemajandus 
1.10 Maa kuuluvus 
1.11 Koostöö ja sõprussidemed 
1.11.1 Omavalitsusliidud 
1.11.2 Välissuhted 


SISSEJUHATUS

  • JÕHVI LINNA OLUKORRA KIRJELDUS
  • Asend
  • Jõhvi asetseb Kirde-Eestis, Tallinn - Narva (T1) ja Jõhvi - Tartu - Valga (T3) maanteede ristumiskohas. Jõhvi on Ida-Viru Maakonna administratiivkeskus ning maakonna ühest servast teise liikumine on võimalik enamasti vaid Jõhvi linna läbides. Jõhvi asukoht määrab tema majandusliku ilme, mis on suunatud rohkem kaubandusele ja teenindusele kui suurtootmisele. Jõhvit ümbritsevad suured linnalised asulad: Kohtla-Järve, Ahtme, Sillamäe ning rida väiksemaid, millede elanike kaubanduslike, kultuuriliste ja teenindussfääri tarvete rahuldamine toimub suuremal või väiksemal määral Jõhvis.

    asukoht    Ida-Virumaa
    pindala    7,6 km2
    naabervallad   Jõhvi vald ja Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa
    lähimad linnad   Kohtla-Järve, Sillamäe
    linna taasiseseisvumine  23. august 1991. a
    elanike arv 01.01.1999  12 922


  • Looduskeskkond
  • Jõhvi jääb Kirde-Eesti lavamaa maastikurajooni, mille keskmine absoluutne kõrgus on 40-60 m üle mere pinna. Lavamaa on lubjakivi platoo klindi ja Peipsi järve vahel, mille kõrgeimad alad on Rakvere ja Kohtla- Järve ümbruses. Reljeef on rahulik. Aluspõhjalistest maavaradest leidub Jõhvis põlevkivi, mis esineb vaheldumisi lubjakivikihtidega ordoviitsiumi ladestu kukruse lademes 30 kuni 100 m sügavusel kaldega põhjast lõunasse. Põlevkivi on välja veetud ka linna territooriumilt maa-alustest kaevandustest. Kaevanduskäigud asuvad Jõhvi linna lõuna ja lääneosa all. Aluspõhi on enamasti kaetud 1-2 meetri paksuse pinnakattega, milleks on lubjarikas rähkne moreen. Jõhvi linn asub Lääne- ja Ida-Baltikumi geobotaaniliste allprovintside piiril, alal kus Lääne-Baltikumi allprovints topistub Kirde-Eesti rabade ja lodumetsade (Alutaguse) rajooni. Metsad levivad Jõhvi ida ja kagu aladel. Maastikupildis annavad tooni suured tehispinnavormid linna läänepiiril. Veekogudest läbib Jõhvi linna kirdenurgas Pühajõgi, mille ümbruse maapind on soine. Linna lõunapiiriks on Jõhvi kraav.

    Ida-Viru kontekstis on Jõhvi keskkonnaseisundi olukord parem kui ülejäänud maakonna territooriumil. Probleemiks on vaid liiklussaastatus ja naaberomavalitsuste mõju (Ahtme, Kohtla-Järve). Põhjaveele ja mõningal määral ka õhu saastatusele (põlengud) avaldab mõju Kotinuka prügila. Kuna prügila järelevalvega tegeleb nüüd Jõhvi linn, on ka seal olukord paranenud.

    maastikurajoonid  Kirde-Eesti lavamaa
    aluspõhi   paas
    pinnamood   tasane, terrikoonikutega
    maavarad   põlevkivi leviala kukruse lademe põhjaosa
    tarbitav põhjaveekiht Kambrium - Vendi

     

    Joonis 1: Jõhvi linna asukoht

  • Haljasalad
  • Jõhvi linnas on 1998. aasta septembri seisuga haljasalasid ja -ribasid kokku peaaegu 100 ha ulatuses, sellest üldkasutavaid alasid on 4/5. Kõige suurema haljasmassi moodustab Jõhvi linna park (33,62 ha), teine suurem roheline ala on linna kalmistu (14,0 ha). Üle 20 ha kogu haljastusest paikneb tänavate äärtes.

  • Asustus
  • Jõhvi linna ajalooline ülevaade
  • Jõhvi (Gevi) küla kohta on esmaandmed aastast 1241. Mihkli kirik rajati 13. sajandi teisel poolel ning Jõhvist sai samanimelise kirikukihelkonna keskus. 15. saj rajati ordumõis ja kõrts-öömaja. Asula arengut mõjutas paiknemine teedesõlmes, kus Tallinn-Narva maanteelt hargnesid Tartusse ja Vasknarva viivad teed. Jõhvisse rajati 1782 esimene kivist postijaamahoone Põhja-Eestis. Juba 19. saj II poolel oli Jõhvi Ida-Virumaa suuremaid asulaid, kasvu soodustas Tallinn-Peterburi raudtee ehitamine 1870. Raudteejaama hoone rajati postijaama hoone lähedusse asula keskmest idas. Jõhvi kasvas jõudsasti ja 1917. aastal nimetati 1 300 elanikuga küla aleviks. Esimese Eesti Vabariigi aastail kasvas Jõhvi veelgi nii, et 1938 sai ta linna õigused. 1949 sai Jõhvist rajoonikeskus. 1960-91 kuulus ta Kohtla-Järve liitlinna koosseisu, moodustades Jõhvi-Ahtme linnaosa. Tänane Jõhvi on tuntud kui Ida-Viru Maakonna ja põlevkivitootmispiirkonna keskus. (Eesti arhitektuur 3, 1997).

  • Jõhvi linnaehituslik ajalugu
  • Jõhvi Mihkli kirik asutati veel praegugi osalt säilinud sügava vallikraaviga ümbritsetud kõrgendikule, kus oletatavasti paiknes enne muistsete eestlaste linnus. Kirikust mõnisada meetrit kagus asub Tallinnast, Narvast ja Tartust tulevate teede ristmik, mis kujunes Jõhvi turuväljakuks (nüüd Keskväljak). Selle lõunaküljele püstitati apostlik õigeusu kirik. Asulas olid 20. saj alguses koolid, laenu-hoiukassa, haigla; turuväljaku ümber kauplused ja postkontor. Põhiliselt puidust elamuid ehitati Narva mnt äärde. Teada on, et 1913 oli Jõhvis vaid 10 kivimaja. Tööstus oli tagasihoidlik - õlle- ja piiritusevabrik ning jahuveski. Esimese Eesti Vabariigi ajal soodustas Jõhvi kasvu Kohtla-Järvele rajatud põlevkivitööstus. Aastail 1922-34 suurenes elamute arv 1,6 korda, hoonestus oli endiselt madal ja peamiselt puidust. Tootmissfääri lisandus tärklisevabrik. Puidust jaamahoone asendati aastal 1936 2-korruselise kivist jaamahoonega (hävinud), ehitati gümnaasiumihoone (hävinud) ja algkool. II maailmasõjas hävis ligi 60% elamuist. Jõhvi lääneservale rajati 1947 põlevkivikaevandus.

    Jõhvi esimene sõjajärgne generaalplaan valmis aastal 1946: selle järgi on Tallinn-Peterburi raudteest põhjapoole kavandatud elutsooni plaanistruktuuri aluseks kolm Keskväljaku (turuplatsi) juurde koonduvat tänavakiirt: Rakvere tn, Veski tn ja Narva mnt. Elutsooni läbib raudteejaama juurde viiv Jaama tänav. Hoonestus projekteeriti üleliiduliste tüüpprojektide järgi, kuni 1955. aastani ehitati peamiselt 1-1,5 korruselisi elamuid läänepoolses osas, mille teljeks on Rakvere tänav. 2-korruselisi elamuid püstitati vaid kahes kvartalis linnakeskuse vahetus läheduses. Individuaalelamute piirkonnaks kujunes Jõhvi kirdeosa, kus oli säilinud varem ehitatud maju. Linna keskuses taastati sõjas purustatud hooneid endise Keskväljaku (siis Võidu väljaku) lääneküljel. Väljaku idaküljele ehitati kaevurite klubi lihtne ühekorruseline hoone (nüüd teatrimaja), põhjaküljele kordusprojekti järgi neoklassitsistlik haldushoone (nüüd maakonna- ja linnavalitsus). Sama projekti järgi valmis ka “Eesti Põlevkivi” büroohoone Jaama tänaval. Samuti tüüpprojekti järgi ehitati uus jaamahoone 1951. a. Ühiskondlikke hooneid püstitati lisaks Rakvere tänava algusesse: kino (nüüd raamatukogu), kaubamaja, restoran. Narva mnt Keskväljaku poolsesse ossa ehitati sammaskojaga kultuurihoone (nüüd kohtuhoone). 1956 koostatud Jõhvi-Ahtme generaalplaan (arh. V. Tippel) täiendas elamuehituse paiknemise skeemi – varem pargiks planeeritud ala linna keskmes hoonestati 4-korruseliste tüüpelamutega. 1960. aastail ehitati elamuid ka piki Narva maanteed. Lõunapoole raudteed rajatud Jõhvi mikrorajoon (planeering 1963, arh. I. Jaagus, P Aarmann) hoonestati 5-korruseliste tüüpelamutega, mille keskel kõrguvad 4 9-korruselist tellistest punktelamut. 1974 koostatud Jõhvi-Ahtme planeerimisprojekti järgi (arh. V. Tallo, A. Kerge) on Jõhvi praegustes piirides jaotatud neljaks mikrorajooniks – kolm põhjapool ja üks lõunapool raudteed. 1975. aastast alates koondus elamuehitus Ahtmesse Iidla elamurajooni, Jõhvi ehitati vaid mõned 5-korruselised elamud piki Narva maanteed.

    Neofunktsionalistlikke arhitektuuritaotlusi esindavad Jõhvis kaubamaja Keskväljakul (TsP 1969, arh. H. Margna, valmis 1976), finantsasutuste hoone Jaama tänaval (EP 1975, arh. P Koido, valmis 1980) ning raudteest lõunapoole ehitatud kultuurikeskus mõisapargi serval (EMP 1977, arh. R. Heiduk, valmis 1980). Eesti esimene mittetraditsioonilise kuju ja tarindusega veetorn, mis valmis aastal 1971 (ETP 1970, ins. M. Varrik-Piiriste), asub Ühistu Jõhvi Piim territooriumil. Veetorni lehtterasest läätsekujuline veemahuti toetub kolmele terastorust jalale ja on minimaalse tuuletakistusega. (Eesti arhitektuur 3, 1997).

  • Rahvastiku põhinäitajad
  • 1. jaanuari 1999. aasta seisuga on Jõhvis 12 922 elanikku, s.o 142 inimest rohkem kui aasta varem. Elanike koguarv oli siiani vähenenud järjepidevalt mitu aastat, nüüd on tendents rahvastiku stabiilsusele ja isegi väikesele tõusule. Sündimus on Jõhvi linnas langenud nagu kogu Eestis. Kui 1992. aastal sündis 140 last, siis 1997 ainult 82 (Eesti Statistikaameti andmed). Eelkooliealisi elab Jõhvis 1998. aasta septembri seisuga kokku 607, s.o 5% rahvastikust (vt tabel: Jõhvi linna vanuseline struktuur).

    Jõhvi elanikkond tervikuna on vananev. 1992. a olid kõige arvukamalt esindatud 50-aastased elanikud, nüüd on kõige rohkem 60-aastaseid, kes on juba lahkunud või peagi lahkuvad tööturult. Siiski ei ole probleem praegu väga terav, sest tööealist elanikkonda on Jõhvis napilt üle 50%. Pensioniametis on arvel ligi 4 500 inimest, s.o 34,5% elanikkonnast, seal hulgas vanadus- (29% linnaelanike koguarvust), toitjakaotus- ja invaliidsuspensionärid.

    Lasterikkaid peresid (rohkem kui 3 last peres) oli 01.01.1998. a seisuga Jõhvis 74 peret, kusjuures 5 peres kasvab 5 last.

    Rahvuslik koosseis on viimaste aastate jooksul muutunud. Kümmekond aastat tagasi oli Jõhvis eestlasi vaevalt 1/10, nüüd on eestlaste osatähtsus kasvanud. Venelasi on üle poole elanikest, eestlasi 30%, ülejäänud rahvuste esindajatest igaühte on vähem kui 5%.



    Tabel 1: Jõhvi elanike soolis-vanuseline struktuur

    Vanus 1. jaanuar 1998 1. jaanuar 1999
      Mehed naised kokku mehed naised kokku
    0-4 223 218 441 234 214 448
    5-9 348 386 734 342 365 707
    10-14 419 413 832 428 431 859
    15-19 374 376 750 417 408 825
    20-24 343 364 707 344 357 701
    25-29 390 423 813 381 441 822
    30-34 360 403 763 377 385 762
    35-39 454 474 928 43 475 905
    40-44 464 482 946 474 487 961
    45-49 379 456 835 408 462 870
    50-54 313 355 668 336 399 735
    55-59 407 544 951 347 493 840
    60-64 404 574 978 417 579 996
    65-69 425 649 1074 387 618 1005
    70-74 247 521 768 285 546 831
    75-79 95 225 320 11 268 378
    80-84 35 123 158 32 112 144
    85-89 14 72 86 22 78 100
    90-94 6 21 27 4 25 29
    95-99 0 1 1 1 3 4
    Kokku 5700 7080 12 780 5776 7146 12 922

  • Sotsiaalne taust
  • Tööturg
  • 1998. aasta 1. jaanuari seisuga oli Jõhvis 8 034 tööealist elanikku. Tööealistest registreeritud töötuid oli 505, tööotsijaid 229. Võrreldes aasta varasemate andmetega on töötute arv suurenenud, kuid tööotsijate arv vähenenud.

  • Meditsiiniline teenindus
  • Tervishoiu süsteemi ülesandeks on inimese tervise kaitsmine, tugevdamine, haiguste, puuete, vigastuste ja mürgistuste vältimine, diagnostika ja haiguste ravi.

    Jõhvi elanike tervise eest hoolitsevad perearstikeskus, Jõhvi Lastehaigla, ja OÜ Jõhvi Hambapolikliinik.

  • Sotsiaalhoolekanne
  • Sotsiaalhoolekande eesmärk on abistada peamiselt mitteaktiivset elanikkonna osa, kes ei tule enesega toime: lapsed, vanurid, puuetega inimesed, töötud, ajutiselt töövõimetud, vanemliku hoolitsuseta lapsed jt. Sotsiaalhoolekande peamised vormid on: hoolekandeasutused (lastekodu, üldhooldekodu, päevakeskus, turvakodu jms), sotsiaalteenused (koduhooldus, supiköögid jms), nõustamine ja eestkoste ning sotisaaltoetused jms aineline abi.

    Linna vanurite olukorda kergendab Jõhvi linnas koduteenindusabi. Neile eakatele linnakodanikele, kes kõrvalise abita hakkama ei saa, on rajatud Jõhvi vanurite hooldekodu, mille ehitus on veel lõpetamata. Hooldekodus on 78 voodikohta, millest täidetud on 32. Jõhvi Lastehaigla ruumides asub laste varjupaik.

  • Kalmistud
  • Jõhvi linna territooriumil läänepoolse linnapiiri ääres asub 14 ha suurune kalmistu. Kalmistu kasutamine on väga piiratud, matmisi korraldatakse vaid hauaplatsi olemasolu korral. Vähesel määral toimub ka vanade hauaplatside taaskasutuselevõtt. Kalmistu kuulub Jõhvi EELK-le. Kiriku teeninduspiirkonnas sureb aastas umbes 1 000 inimest, kellest 1/3 maetakse Jõhvi kalmistule. Ülejäänud leiavad viimase rahupaiga Raudi või Lüganuse, vähesel määral ka Toila kalmistutel.

    Mõned aastad tagasi taastati Jõhvi kalmistu kõrval Saksa kalmistu, kus käivad Saksa sõjaväelaste haudade korrastustööd.

  • Kultuur
  • Haridusasutused
  • Haridussüsteem on õppeasutuste ja nende tööd korraldavate asutuste võrk, mis koosneb viiest haridustasemest (alus-, põhi-, kesk-, kutse- ja kõrgharidus) ning kolmest liigist (üld-, töö- ja huviharidus).

    Jõhvi omavalitsus finantseerib neist alusharidust (3 lasteaeda), põhi- ja keskharidust (2 gümnaasiumi ja 1 põhikool) ning huviharidust (4 huvikooli). Lisaks sellele on linna haldusterritooriumil esindatud riigi poolt finantseeritav kutseharidus (2 kutsekeskkooli) ja mitmed erinevad tööhariduse vormid.

    Linnas asub kaks gümnaasiumit: Jõhvi Gümnaasium ja Jõhvi Vene Gümnaasium ning põhikoolidest Jõhvi Vene Põhikool. Nendes koolides õppis 1998/99. õppeaastal 2 061 õpilast. Kutseharidust annavad Eesti Mäehariduskeskus (ainuke omataoline Eestis) ning vabariigi suurimate hulka kuuluv Jõhvi Kutsekeskkool. Kokku õpib neis 1 531 noort inimest, kellest vene keelt kõnelevaid on 80%.

    Võimalusi end mitmekülgselt täiendada pakuvad muusikakool, kunstikool, spordikool ja noortemaja, samuti Ida-Virumaa Keeltekeskus.

    Koolieelsete laste eest hoolitsevad kolm lasteaeda, kus käib üle 400 noorima linnaelaniku.

  • Raamatukogud
  • Jõhvi avaliku raamatukoguna tegutseb Jõhvi Keskraamatukogu koos oma “mikrorajoonis” asuva filiaaliga. Sisuliselt sama funktsiooni täidab EELK Jõhvi Mihkli koguduse raamatukogu. Spetsialiseeritud raamatukogudest tegutsevad Jõhvis kolm kooliraamatukogu, kaks kutsekooli raamatukogu ja “Eesti Põlevkivi” tehnika-raamatukogu.

    Jõhvi Keskraamatukogu asutati 1948. a Jõhvi Linna Rahvaraamatukoguna, kuid muutus juba järgmisel aastal maakonnaraamatukoguks. Jõhvi linna omandusse tuli raamatukogu uuesti 1992. a septembris, säilitades maaraamatukogude komplekteerimise ja metoodilise juhendamise teenuse. Raamatukogu asub endise kino “Rahu” hoones Rakvere tn 13a. Raamatufondi suurus on keskfiliaalis üle 70 000 eksemplari ja harufiliaalis üle 30 000 eksemplari. Lugejaid oli 1997. a jooksul 5 047 neist 910 harufiliaalis ja laenutusi 146 705 neist 35 605 harufiliaalis. 1996. a-ga võrreldes tõusis lugejate arv umbes 800 inimese võrra, arengu põhjustasid uued avaramad ruumid Rakvere tänava raamatukoguhoones.

  • Kultuuriasutused
  • Jõhvi Kultuurikeskus avati 1978. a sügisel ja kuulus esialgu “Eesti Põlevkivile”. Linn sai Kultuurikeskuse omanikuks 1994. a augustis. Hoone tehniline seisukord ei vastanud sel ajal enam kaasaja tasemele ning vajas täielikku renoveerimist. Aastatel 1996-1997 investeeris Jõhvi omavalitsus katuse remonti, mille viimane etapp (suur saal ja lavatorn) on veel teostamata. Kultuurikeskus on dolomiitvälisvoodriga modernne ehitis Jõhvi pargi serval. Hoone on kahemahuline: välisilmes domineerib astmeline teatrisaaliplokk, sellega liitub risti tantsusaali ja klubiruumide piklik hooneosa, mille alt pääseb pargi peaalleele. Hoones on 600 kohaline saal, mis pakub Ida-Virumaal parimaid võimalusi mitmesuguste teatrietenduste, kontserdite, näituste, presentatsioonide ja messide läbiviimiseks.

    Jõhvi Kultuurikeskuse saaliga külgnevas pikiruumis asub Eesti Kunstimuuseumi filiaal, mis sisuliselt tähendab näitusesaali-galeriid, pakkudes Jõhvi elanikele kunstielamusi.

    Mäehariduskeskuse ruumides asub A. Pärteli kogule tuginev põlevkivi ajalooline ekspositsioon.

  • Teatrialane tegevus
  • Jõhvi linnas tegutseb kaks kutselist lasteteatrit, üks harrastusteatritrupp ning mitmed koolinoorte teatriringid.

    Lasteteater “Tuuleveski” loodi 1988. a Kohtla-Järve linna lasteteatrina, alates 1989. a tegutseb ta praeguses Teatrimajas, mis ehitati selleks spetsiaalselt ümber. Alates 1993. a kuulub nimetatud hoone Jõhvi linnale ja selle haldajaks on praegu Jõhvi Kultuurikeskus.

    Nukuteater “Lepatriinu” eraldus “Tuuleveskist” 1994. a ja on spetsialiseerunud nukuetendustele. Käesoleval ajal on loomisel statsionaar Jõhvi Kultuurikeskuse ruumides.

    Harrastuslik teatritrupp E. Vaheri juhendamisel tegutseb Jõhvi Teatrimajas, kuid arutluse all on tegevuse üle viimine Jõhvi Koolinoorte Majja. Vaba aja tegevuse ühe silmapaistvama vormina väärib trupi tegevus esiletõstmist.

     

  • Klubiline tegevus
  • Linna territooriumil tegutses (1. jaanuari 1998. a seisuga) 77 täiskasvanute ja laste ringi või kollektiivi kokku 2 115 osalejaga. Jõhvi laulu- ja tantsukollektiividest tuntuim on rahvatantsuansambel “Gevi”, mis on toonud linnale palju kuulsust. Segakoor “Heli” aga äratab tähelepanu oma vanusega – üle 130 aasta.

    1997. a toimus linnas 232 üritust 35 509 osalejaga, neist 181 kohalike jõududega ning 51 külalisesinejatega. Paraku ei ole sellealane statistika kuigi informatiivne, sest puudub ühtne kriteerium, kui suured või väikesed üritused peavad statistikas kajastuma. Märksa konkreetsem mõõdupuu on kultuuritöötajate arv. Jõhvis tuleb üks kultuuritöötaja 1 333 elaniku kohta. Narvas on see suhtearv 367, Kiviõlis 662, Sillamäel 654 ja Kohtla-Järvel 428. Võrreldes ürituste arvu linnade vahel, selgub, et Jõhvi kultuuritöötaja on tunduvalt produktiivsem kui kolleegid naaberlinnades.

  • Sportimisvõimalused
  • Sportlikku tegevust võimaldavad spordikool ning arvukad spordiklubid. Eriti populaarsed on pallimängud (jalgpall, korvpall, käsipall, võrkpall), samuti orienteerumine, kergejõustik, suusatamine jne.

    Jõhvi Spordikool asub lasteaia hoones Narva mnt 21 ja kasutab ning hooldab linnale kuuluvaid spordirajatisis seal hulgas ka koolide staadione ja spordisaale.

    Traditsiooniks on muutunud sellised üritused nagu Jõhvi jooks, Kohtla-Järve - Jõhvi jooks, Jõhvi karikavõistlused korvpallis, tänavakorvpalli vabariiklik etapp, tugevaima rammumehe konkurss, “Jõhvika” maraton orienteerumises, orienteerumisneljapäevakud jt.

  • Kirikud
  • Mihkli kirik rajati vahetult pärast Põhja-Eesti üleminekut Liivi ordu valdusse. See on tugevaim kaitsekirik ja suurim ühelööviline kirik Eestis (sisemõõtmed 35,15 x 13,85 m, pindala 485 m2). Algselt oli see nelinurkne võlvimata kastehitis, mille kitsad aknad paiknesid linnusetaoliselt kõrgel ja ainus sissepääs oli lääneseinas. 16. sajandi I poolel ehitati läänefassaadi keskele veidi eenduv sale torn, mille kaheksast korrusest olid alumine ja ülemine võlvitud. Kogu hoone võlviti sel ajal ühelööviliseks nelja võlvikuga ruumiks. Kirikut on mitu korda põletatud nii Liivi sõja algul 1558, kui Põhjasõja ajal 1703, mille järgselt sai kirik endale barokse tornikiivri. Praegune neogooti tornikiiver on taastatud 1984. a eelmise sajandi lõpul püstitatud kiivri järgi. Samal ajal tehtud remondiga seoses sai kirik nüüdse kuju. (Eesti arhitektuur 3, 1997).

    EELK Mihkli kogudus tegutseb Jõhvi kiriku juures. Kogudusel on umbes 1 000 liiget, tegeletakse diakooniatööga, kiriku juures tegutseb pühapäevakool.

    Apostlik õigeusu kirik ehitati 1895. a tüüpilise 3-osalise ladina risti kujulise põhiplaaniga historitsistliku hoonena, mille lääneküljel on kellatorn. Kiriku seinad on maakivist, katusekarniis punastest tellistest nagu on tüüpiline 19. sajandi lõpus Eestis ehitatud vene kirikutele. (Eesti arhitektuur 3, 1997).

    Apostlik õigeusu kiriku juures tegutseb õigeusu kiriku kogudus.

  • Kaitstavad alad ja objektid
  • Muinsuskaitsemälestisteks on Jõhvi linnas tunnistatud:

    1.  Jõhvi kirik vallikraaviga, 14.-16. saj, Jõhvi linn, Rakvere tn 6b;

    108. Elamu Rakvere tn 15, 20. saj;

    109. Jõhvi kalmistu kabel, 18.-19. saj, Jõhvi linn, Jõhvi EELK kalmistu;

    106. Administratiivhoone Jõhvis Keskväljaku tn 1, 1954. a.

    Jõhvi park ja allee on Kohtla-Järve rajooni RSNTK otsuse nr 192 11.09.1965. a alusel kantud looduskaitse objektina looduskaitse registrisse kood PAK 175 all. Käesoleval ajal on LK register ülevaatamisel.

  • Ettevõtlus
  • Jõhvis on registreeritud 545 ettevõtet, millest suurema osa moodustavad väikeettevõtted.

  • Kaubandusja teenindus
  • Kaubandusel on Jõhvis võrdlemisi suur osakaal:

    25 hulgikaubandusega tegelevat ettevõtet;

    66 tööstuskaupade kauplust;

    23 toidukaupade kauplust;

    33 müügipunkti või -letti.

    Jõhvi on kujunenud üheks suuremaks kaubanduskeskuseks Ida-Virumaal. Kaubanduse-teeninduse tarbeks on renoveeritud vanu hooneid ja teostatud uusehitust väiksemate poodide tarbeks. Kaasaegsete hoonete projekteerimine ja ehitamine sai alguse 1996. aastal. See näitab jätkuvat huvi Jõhvi linna vastu. Praegusel ajal on linnas suur vajadus mitmekülgsete müügipindade järele. Soodsa huvi ärakasutamiseks linna kasuks on oluline pöörata tähelepanu kaubanduses ja teeninduses esinevatele probleemidele ja neid operatiivselt lahendada.

    Põhiliseks hulgi- ja tööstuskaubanduse kohaks on kujunenud Pargi-Malmi tn piirkond. Jaekaubanduse keskusteks on Jõhvi kaubakeskus ja Jõhvi turg.

    Jõhvi asukoht eeldab hea ja kõrgekvaliteetse teenindamise väljaarendamist, et pakkuda nii kohalikele elanikele kui ka linna külalistele igakülgseid teenuseid. Linn on maakondlik administratiivkeskus, siin asub suur arv erinevaid kontoreid ning asutusi, mille personal on huvitatud kvaliteetsete toitlustuskohtade olemasolust. Samuti on turismifirmad huvitatud võimalusest oma kliente toitlustada. Ehkki linnas on antud tegevusluba 24 toitlustusettevõttele, on paljude tase väga madal ega vasta muutunud nõudlusele. Piisavalt pole tähtsustatud oma imago ja kindla külastajate ringi teket, on tahetud haarata kliente nn seinast-seina. Samuti on teenindajate (ettekandjad, kokad, baarmenid jne) professionaalsus madal.

    Suviste suurürituste ja suvise teeninduse jaoks (suvekohvikud, kiirtoitlustuskohad jne) ei ole tekkinud firmasid, kes oma taseme poolest vastaks kaasaegse klienditeeninduse nõuetele.

    Jõhvi linna suurust arvestades on hästi arenenud autosõitjate teenindus: tegutsemisluba on antud 6-le bensiinitanklale ja 3-le autoremondiga tegelevale ettevõttele. Peapõhjuseks on Jõhvi paiknemine teedesõlmes.

  • Tootmine
  • Kuna linna areng oli varem planeeritud Kohtla-Järve linnosana, siis linna haldusterritooriumil ei ole selliseid suuri ettevõtteid nagu seda on Kohtla-Järvel, Sillamäel ja Narvas. See on üheltpoolt hea, et ei ole suuri looduskeskkonna reostajaid ja probleeme nende erastamisel. Majandusliku vajaduse oma tootmis- ja tööstusobjektide järele tingivad eelkõige töökohad ja maksubaas. Momendil Jõhvis asuvad suuremad ettevõtted on valdavalt kas regioonikesksed või peaettevõtete tütarettevõtted:

    Ühistu Jõhvi Piim;
    AS Viru Joogid;
    AS Eesti Energia Viru Elektrivõrkude Jõhvi võrgupiirkond;
    AS Eesti Põlevkivi peakontor ja tugiettevõtted:
    AS Mäetehnika;
    AS Põlevkivi Raudtee;
    AS Põlevkivi Kaubandus.

    Suurem osa Ida-Virumaa tootmisettevõtteid on olnud seotud põlevkivi tootmise ja ümbertöötlemisega või tegutsenud tugiettevõtetena. Momendil on AS Eesti Põlevkivi edaspidine saatus seoses Vabariigi Valitsuse poolt 31. detsembril 1997. a kinnitatud Eesti Põlevkivi erastamiskavaga lahtine. Ettevõtte tähtsus regioonis nii tööandjana (8 183 töökohta 1998. a) kui ka maksumaksjana on suur.

    Linn on huvitatud koostööst ettevõtetega, kes tegelevad keskkonna-säästliku tootmisega, eriti selliste ettevõtetega, mille tehnoloogia ja tootmine on suunatud järgmisesse sajandisse.

  • Teed ja infrastruktuurid
  • Teed
  • Tulenevalt maakonnalinna staatusest ja teede ristumisest, on liiklus-koormus Jõhvis suur nii linnasiseselt kui ka linna läbivatel vabariikliku ning maakondliku tähtsusega maanteedel.

    Jõhvit läbivad riigiteed on üles loetletud tabelis nr 2. Linna piiridesse jäävate maanteede osad on linnatänavad: Tartusse suunduv maantee on Rakvere tänav ja Tartu mnt, Vasknarva suunduv maantee on Pargi tänav ning Ereda poole suunduv maantee on Kaasiku tänav.

    Linnasiseselt on sõiduteid 41 km, neist heas korras 32,5% ja rahuldavas korras 33,2% ning kõnniteid 20 km. Teede ja tänavate tehniline seisukord määrati vaatluse teel oktoobris 1995. a, mille käigus vaadati üle teekate ja teepeenrad, sõiduteede reguleeritavad ja reguleerimata ristmikud ja ülekäiguradade märgistused. Kõige halvemas olukorras on Narva maantee, mis vajaks esmajärjekorras rekonstrueerimist vahemikus Narva mnt 40 kuni Narva mnt nr 150. Autode arvu tohutu kasvuga on kitsaks jäänud Tartu maantee, Kaasiku, Kooli ja Pargi tänavad. Linnatänavate ülevaade on toodud üldplaneeringu lisas nr 2.

    Riigiteed on märgitud üldplaneeringu kaardile.

    Tabel 2: Jõhvit läbivad riigiteed:

    Number Nimetus Riigitee liik
    T-3 Jõhvi - Tartu-Valga mnt Põhimaantee
    T-32 Jõhvi - Vasknarva mnt Tugimaantee
    T-33 Jõhvi - Kose mnt Tugimaantee
    T-101 Jõhvi - Ereda mnt Kõrvalmaantee

  • Raudteed
  • Jõhvit läbib lääne-ida suunaliselt Tallinn-Narva raudtee, mida haldab Eesti Raudtee. Jõhvi linna territooriumile jääb üks raudteejaam – Jõhvi jaam 167 km kaugusel Tallinnast. Jõhvis on raudtee valdavalt üherööpmeline, vaid Jõhvi jaama juures on raudtee maa laiem, kuna laadimisplatsid asuvad raudteest lõunas. Raudtee jagab linna kaheks, üle raudtee pääseb mööda kesklinnas asuvat 70-ndate II poolel rajatud autoviadukti.

    Jõhvist lõunasse suunduval Jõhvi – Ahtme raudteeharul asub Jõhvi linna piires kohaliku tähtsusega peatus Kaare tee ääres Tartu mnt ülesõidu lähedal. Raudteeharu kasutatakse Jõhvis elavate tööliste vedamiseks Estonia kaevandusse.

    Jõhvi suuremate tootmispiirkondade juurde Malmi tänaval viivad haruraudteed kuuluvad AS Eesti Põlevkivi tütarettevõttele AS Põlevkivi Raudtee.

  • Ühistransport
  • 1997. aastal kasutas Jõhvi raudteejaama teenust 39 884 reisijat: nendest rahvusvahelistele rongidele 15 108 reisijat ja kohalikele rongidele 24 776 reisijat. Kõige enamkasutatavad reisid olid rongidele nr 34 (Tallinn-Moskva) 7 215 reisijat ja nr 650 (Tallinn - Sankt-Peterburg) 1 230 reisijat.

    Bussiühendus on Jõhvil kõigi maakonna keskustega ja enamuse teiste Eesti linnadega. Lisaks kohalikele ja vabariigisisestele autobussiliinidele läbib Jõhvi linna ka mitu rahvusvahelist autobussiliini.

  • Telefoniside
  • Telefonisidet korraldab Jõhvis AS Eesti Telefon. Jõhvis on 01.02.99 seisuga 2 546 analoogtelefoni (era 2 371 äri 175) ja 3 032 digitaaltelefoni (era 2 125 äri 907). Taksofone on Jõhvis arvel 48.

    Perspektiivis uute jaamade ehitust ette nähtud ei ole. Kahe aasta jooksul peaksid tulema laiendused kolmes Jõhvi digitaaljaamas, igaühes 100-150 numbrit.

  • Elektrivõrk
  • Jõhvi linna elektrivarustuseks on välja ehitatud 6/0,4 kV alajaamade, 6 kV kaabelliinide ja 0,4 kV kaabel- ja õhuliinide võrk. 0,4 kV kaabelliinid on välja ehitatud kõrgehitusega tänavatel, paljasjuhtmetega õhuliinid ja kaabliga õhuliinid valdavalt eramute piirkonnas. Tarbijaalajaamade toitepunktideks on kolm rajoonialajaama: Pargi 110/6 kV, Jõhvi 35/6 kV ja Ida 35/6 kV alajaam. Linna tarbimisvõimsus tippaegadel on kuni 10 MW. Elektrivõrke omab ja teenindab AS Eesti Energia Ida-Virumaa Elektri jaotusvõrk.

    Tänavavalgustusega on varustatud praktiliselt kõik tänavad. Linna kesk- ja suurelamute rajooni elektrivõrgud on lahendatud kaabelliinidega, äärelinnad õhuliinidega puit ja raudbetoon mastidel.

  • Veevarustus ja kanalisatsioon
  • Jõhvi Veemajandusele kuulub 48,5 km veetorustikke, mille keskmine vanus on üle 40 aasta. Ühisveevärgiga on ühendatud 6 002 korterit e 12 197 inimest ja 219 juriidilist isikut. 1997. aasta veetarbimine oli 924 997 m³/aastas. Linna haldusterritooriumil asub 19 puurkaevu, millest Jõhvi Veemajandusele kuulub 7. Kõik Jõhvi linna puurkaevud Ida-Viru Maavalitsuse Keskkonnaosakonna andmetel on toodud üldplaneeringu lisas nr 1.

    Tehnilise seisukorra põhiprobleemiks on suured veekaod (30-50%). Puuduvad veepuhastusseadmed ning vee kõrge rauasisalduse, samuti puurkaevude vee kõrge kloriididesisalduse tõttu pole garanteeritud joogivee standardis esitatud nõuete täitmine.

    Jõhvi linnale on kinnitatud kuni aastani 2010 Kambrium-Vendi veekompleksist veevaru, mis on 6 500 m³/d. Lisaks sellele saab Jõhvi vett Vasavere veehaardest, mille kinnitatud varu aastani 2010 on 10 000 m³/d. Jõhvi linna veevarustusega tegeleb Jõhvi Veemajandus, mis eraldus Järve Veest (Kohtla-Järve).

    Munitsipaalomandisse kuulub 24,6 km kanalisatsioonitorustikke, ning Jõhvi linna reovete pumbajaam, mille maksimaalne võimsus on 1 600 000 m³/a. Linna vajadus käesoleval perioodil on 1 028 071 m³/a.

    Jõhvi linna reovesi suunatakse Tallinn-Narva maantee ääres asuva pumbajaama vahendusel Kohtla-Järvale regionaalsetesse puhastusseadmetesse, kust vesi pärast puhastamist heidetakse süvalasu kaudu Soome lahte.

  • Gaasiga varustatus
  • Maagasi müügiga, transpordiga ja gaasitorustike ning nendele paigaldatud seadmete hooldusega tegeleb Jõhvi linnas AS Eesti Gaas. 1. jaan 2000. a. seisuga oli Jõhvis 23,7 km maagaasitorustikke ja 5 gaasiregulaatorjaama. Neist 6,7 km 1,5 … 2 bar) on kesksurve ja 17 km (17 … 20 mbar) madalsurve gaasitorustikke.

    Maagaasi kasutavad tehnoloogiliseks otstarbeks ja kütteks 4 tööstusettevõtet: AS Järle, TÜ Jõhvi Piim, AS Mäetehnika ja AS Viru Joogid. Maagaasi tarbivast 12-st Jõhvi linna väikeettevõttest kasutavad gaasi kütteks 8. Jõhvi elanikkonnast oli AS Eesti Gaasil 1. jaan 2000. a. seisuga 3950 klienti, kellest 2250 kasutavad maagaasi gaasipliitide, 1760 gaasiveesoojendite ja 30 gaasikütteseadmete tarbeks.

  • Soojamajandus
  • Jõhvi soojaga varustatus on lahendatud Ahtme SEJ baasil. Kuna Ahtme jõujaam on olnud kasutusel peaaegu 50 aastat (alates 1951. aastast), on katel ja selle juurde kuuluvad abisüsteemid vananenud ning ületanud oma kasutusaja. Katla kasutegur on ebapiisav (82-83%) ja soojatoomisega kaasnevad keskkonnaprobleemid.

    Linnasiseselt on mindud üle soojaarvestite kasutamisele tarbijakulu arvestuseks koolides ja lasteasutustes ning munitsipaalasutustes. Lisaks on paigaldatud soojaarvestitele ka kütterežiimi ja soojakoormuse automaatsed reguleerimisseadmed.

  • Linnapuhastus ja jäätmemajandus
  • Heakorra alal on viimaste aastatega toimunud nihked paremuse poole, mida on ära märgitud “Korrastatum linn Ida-Virumaal 1998” nimetuse andmisega Jõhvi linnale. Kuid probleemiks on prahi kallamine linna tühermaadele ja füüsiliste ning juriidiliste isikute maade ning hoonete heakord ja väljanägemine.

    Ametlikku prügi mahapaneku kohta Jõhvi linna territooriumil ei ole. On moodustatud Ida-Virumaa Omavalitsusliidu keskregiooni omavalitsuste koostööna osaühing, mis tegeleb uue Uikala prügila väljaehitamisega ja vana Kotinuka prügimäe sulgemisega.

    Säästva arengu programmina on käivitatud klaastaara kogumine (klaasikogumise konteinerite ülespanek) ja korduvkasutus. Samuti on organi-seeritud päevavalgustuslampide vastuvõtmist.

  • Maa kuuluvus
  • Kogu Jõhvi linna territooriumist on omandisse vormistatud maid 24%. Maakatastris on registreeritud 662 maaüksust, millest eramaid on 634 maaüksust. Kinnistusraamatusse on kantud kogu linna territooriumist 11%, millest eramaid on 5%.

  • Koostöö ja sõprussidemed
  • Välissuhtlemise eesmärk on koostöös teiste omavalitsuste ja nende liitudega soodustada omavalitsuse eesmärkide saavutamist linnakodanike heaolu tagamisel ja nende elukvaliteedi tõstmisel.

  • Omavalitsusliidud
  • Jõhvi linn osaleb Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidus ja Eesti Linnade Liidus.

    Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit (IVOL) kasvas välja 1992. aastal moodustatud Ida-Virumaa Valdade Liidust. IVOL arutab ja lahendab eelkõige neid küsimusi, mis on leidnud kõlapinda Ida-Virumaal. Omavalitsusliit toetab erinevate finantsvahenditega (RIP, Toetusfond jt) Ida-Virumaa omavalitsusi, erinevaid projekte, üritusi ja üksiktaotlusi. IVOL-i juurde on moodustatud erinevad komisjonid ning liit võtab osa Ida-Viru Maavalitsuse komisjonide tööst ja teeb omapoolseid ettepanekuid.

    Jõhvi linna staatus Eesti Linnade Liidu liikmena taastati 1992. aastal pärast taasiseseisvumist. Osalemine liidus annab võimaluse saada esmast informatsiooni vabariigi valitsuses ja riigikogus ettevalmistavatest seadusaktidest ja norm-dokumentidest, ning annab võimaluse teha omapoolseid ettepanekuid ja täiendusi. Ühisüritused annavad võimaluse vahetada omavahel kogemusi leida lahendusi linnaelu puudutavatele probleemidele.

  • Välissuhted
  • Jõhvi sõpruslinnad on Soomes Loimaa, Rootsis Uddevalla, omavalitsuste tasandil on kontaktid ka Norderstedti linnaga Saksamaal. Jõhvi koolidel ja kultuurikollektiividel on väliskontakte Soomes, Rootsis, Taanis ja Saksamaal.

    Loimaa linnaga sõlmiti ametlik sõprusleping Jõhvis 1. oktoobril 1997. a. Teist aastat õpivad kaks neidu Loimaa ametikoolis sotsiaaltööd. Loimaa linn on pakkunud ka oma abi Jõhvile vajaliku (kasutatud) kooli- ja sotsiaalabiinventari kogumiseks ja Eestisse saatmiseks.

    Uddevalla kommuuniga sõlmiti ametlik sõprusleping 30. oktoobril 1997. a Stockholmis Eesti Saatkonnas. Uddevalla linna spetsialistide grupp viibis 1997. a detsembrikuus Jõhvis, et arutada võimalikke koostöövaldkondi. Elamumajanduse vallas on olnud kõne all võimalik abi Jõhvi soojussõlmede korrastamisel, rootsi pool tegeleb selleks vajalike rahaliste vahendite leidmisega. Kommunaalmajanduses on Uddevalla valmis nõustama Jõhvi Veemajanduse spetsialiste Jõhvi joogivee kvaliteedi osas. Rootsi poole äriringkondades on olnud arutusel tutvumisreisi korraldamine Jõhvi. Uddevalla ühing “Eesti Sõbrad” (Estlands Vänner) on palju kaasa aidanud Jõhvi Vanurite Maja sisustamisele, sotsiaalhoolekandele on saadetud riideabi, Jõhvi koolid on saanud koolimööblit ja tahvleid.

    Norderstedti linnaga Saksamaal sõlmiti sõprussidemed 1989. a ühisel Kohtla-Järve perioodil. Norderstedtiga domineerivad eelkõige kultuuri-alased kontaktid. Õppereisidel Norderstedtis on viibinud Jõhvi lasteaia-, sotsiaal- ja kultuuritöötajad. Toimib õpilasvahetus Jõhvi Gümnaasiumi ja Norderstedti gümnaasiumide vahel. Mõningaid probleeme on tekitanud ühise sõpruslinna omamine Kohtla-Järvega, millest võib tuleneda vajadus leida veel üks sõpruslinn Saksamaal.

    Loomisjärgus on kontaktid Thistedi linnaga Taanis. Thistedist on tulnud ka ettepanek koolidevaheliseks koostööks. On tekkinud võimalus kontaktide loomiseks Cirencesteri linnaga Suurbritannias. Inglise poolse ettepanekuna oleks mõeldav koostöö nii spordi (jalgpalli) kui ka haridussfääri (sõpruskoolid) tasandil. Võimalik koostööpartner tulevikus on veel Skieni linn Norras, mis kuulub Uddevalla, Loimaa, Thistedi ja Mosfellbaeriga ühisesse Põhjamaade sõpruslinnade ketti.

    © Jõhvi Linnavalitsus | Keskväljak 4, 41595, tel. 33 63741 | külastusi 267518

    veeb: A. Pentel